• DPD = 2,49€ / 39 €+ = 0 €
  • Naerata!
  • Südamega tehtud

Fermenteeritud väejook kui imerohi meie seedesüsteemile

07.01.2021 / 0 kommentaari
Fermenteeritud väejook kui imerohi meie seedesüsteemile

RoheValikusse on jõudnud tõeline tervisepomm - eestimaiselt tootjalt pärinev fermenteeritud köögiviljade väejook Ferla. 

 

Kogu tooraine (v.a. sool) on pärit Võrumaalt ning mahla kasulike omaduste nimekiri on pikk: Ferla tugevdab immuunsüsteemi, aitab kolesteroolitaset normis hoida, aitab taastada soolestiku loomulikku mikrobiootat, toetab keha isepuhastumisprotsessi ning on kõige selle juures täiesti looduslik. 

 

Vaatame lähemalt, millega täpsemalt tegu, alustades sellest, mida fermenteerimine endast kujutab, miks see kasulik on ning lõpetades sellega, kuidas ning millal Ferlat tarbida.

 

 

Mis on fermenteerimine?

 

Köögiviljade fermenteerimise ehk kääritamise ehk hapendamise käigus tekivad seedimist soodustavad piimhappebakterid, kasulikud vitamiinid ja maitse muutub hapukaks. Fermenteerimine aitab kaasa maitsete võimendumisele.

 

Köögiviljade hapendamisel piimhappebakterid algatavad glükoosi lagundamisega fermenteerimise protsessi, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi nädala-paariga. Ferla jook lõpptootena ei sisalda enam suhkruid ja selle kalorsus on 1 kcal 100 ml kohta.

 

Kuigi kodus köögiviljad hapnevad ise ilma lisanditeta (näiteks hapukurk ja hapukapsas), siis antud Ferla mahlas probiootilise mõju suurendamiseks lisatakse kontrollitud juuretisekultuure, mis suurendavad piimhappebakterite kontsentratsiooni veelgi.

 

 

Fermenteerimist kasutati laialdaselt toidu loomuliku säilitamise viisina juba pikka aega enne kui leiutati külmutamisseadmed. Fermenteeritud toidus on piimhappebakterid, mis säilitavad toitu ja toodavad kasulikke ensüüme ning vitamiine, mis on organismile paremini omastatavad ja seedesüsteemi toetavad. Soovitatavalt peaks inimene iga päev sööma vähemalt paar supilusikat fermenteeritud köögiviljatoite. Sellised on toidud nagu hapukurk, kimchi, hapukapsas, tempeh, miso, kombucha, naturaalselt kääritatud jogurt ja keefir. Lisaks talvisele säilimise eelisele sisaldavad fermenteeritud toidud rohkelt c-vitamiini, millest on talvisel perioodil põhjamaades olnud puudus.

 

Tänapäeval on traditsiooniline fermenteerimine asendatud marineerimisega, mis on toidu säilitamine äädika lisamisega. See ei toeta seedimist, vaid lausa vastupidiselt, kahjustab loomulikku mikrobiootat ja jätab kehasse happelise jäägi. Viimasel paaril kümnendil on üldine toitumise trend muutunud üha rohkem töödeldud toidu keskseks. Sellest mõjutatuna on enamik inimestel suuremal või vähemal määral mingi seedimisprobleem. Seda väidet on kinnitanud toitumisnõustajad, kelle juurde satub üha enam inimesi, kes kurdavad nõrga immuunsüsteemi, seede-, naha- või kaaluprobleemide üle. Paraku on kõik need mured soolestiku seisukorraga seotud. 70-80 protsenti inimese immuunsüsteemist asub soolestikus.

 

 

Milles seisneb fermenteeritud mahla tervistav mõju?

 

 

Kokkuvõtvalt fermenteeritud mahla tervistavatest mõjudest:

 

 

  • Soodustab toitainete omastatavust
  • Tugevdab immuunsüsteemi
  • Aitab kolesteroolitaset normis hoida
  • Omab põletikuvastast toimet
  • Aitab taastada soolestiku loomulikku mikrobiootat
  • Toetab keha isepuhastumisprotsesse

 

Inimese seedesüsteem on väga keeruline. Väidetavalt on inimese kehas bakterirakke 10 korda rohkem kui inimese enda keharakke. Esimesed teadusuuringud sellest, kuidas inimese sooles olevad bakterid saadavad signaale inimese ajju ja mõjutavad mõtlemisprotsesse, on ilmunud alles hiljuti, aastast 2013. See näitab, et soolestik on veel tundmatu ala.

 

 

Erinevaid teaduslikke seisukohti seedesüsteemis elutsevate mikrobioloogiliste kultuuride kohta on erinevaid. Ühes on aga teadlastel valdavalt sarnane seisukoht: Lääne inimese mikrobioom on vaesunud ja ökoloogilise mitmekesisuse taastamist ei tule alustada mitte kaugelt vihmametsades vaid inimese enda seedetraktis.

 

 

 

 Väga laastava hävitustöö tegija inimese seedesüsteemis on antibiootikumid. Ameerikas teeb 4/5 inimestest vähemalt ühe antibiootikumikuuri aastas. Eestis on see näitaja veel 1/3 . Aga ka eestlased liiguvad oma tervisetrendidega antibiootikumide tarvitamise kasvusuunas. Kuigi arstid soovitavad pärast antibiootikumikuuri teha kindlasti ka probiootikumikuur, siis esialgsed turu-uuringud näitavad, et enamik ei jälgi arsti soovitusi vähese teadlikkuse tõttu.Põhjuseks on mittemõistmine, et antibiootikum tapab ka kõhus olevaid seedimistegevuseks vajalikke baktereid. Ilma tõhusate probiootikumide tarbimiseta võib seedimine olla puudulik 6 kuud kuni aasta pärast antibiootikumikuuri. Töödeldud toidu liigse tarbimise puhul ei pruugigi seedimine taastuda.

 

 

Bakterid meie sooltes aitavad lõhustada toitu, mida keha ei suuda ise seedida, toodavad tähtsaid toitaineid, sealhulgas vitamiine; reguleerivad immuunsüsteemi ning kaitsevad mittesoodsate bakterite ja haigustekitajate eest. Fermenteeritud mahla joomine on kasulik, sest taastab seedimise ja aitab seda korras hoida.

 

 

Mis on Ferla eelised?

 

Fermenteeritud köögiviljasegu toormahla sellisel kujul Eestis müügil veel ei ole. Poelettidelt võib leida seedimist soodustavaid piimhappebaktereid sisaldavaid tooteid, aga üldiselt on need kas liiga suhkrused, sisaldavad piima või on ikkagi kuumtöödeldud. Kuumtöötlemise käigus hävivad kasulikud seedimist soodustavad bakterid ning väheneb ka vitamiinide sisaldus.

 

 

Ferla mahla omadused:

 

  • Kodumaine tooraine
  • Suhkruvaba
  • Kunstlike lisaainete vaba (ei ole säilitusaineid ega E-ained)
  • Keha aluselisemaks muutva omadusega
  • Sisaldab looduslikke probiootikume (kasulikud bakterid), prebiootikume (kasulike bakterite toitained), vitamiine, antioksüdante ja mineraalaineid
  • 1 kcal 100 ml tootes

 

Joogil on ilus selge punakaslilla värvus. Jook ei sisalda säilitusaineid, lisandeid ega seda ei kuumtöödelda. Jook säilib pikalt tänu fermenteerimisprotsessis tekkivale piimhappele ja seetõttu on ka maitse hapukas.

 

 

Kuidas Ferlat juua?

 

Jooki tarvitatakse väike kogus korraga (100-150 ml), soovitavalt tühja kõhuga 20 minutit enne sööki. Kellel on probleeme happelise toidu tarvitamisega võib seda koos söögiga võtta või veega lahjendada. Ferla sobib nii kahenädalaste kuuridena kui ka igapäevaseks tarvitamiseks.

 

 

 

Millal juua Ferlat?

 

Ferla mahla soovitatav kogus on väikene shott ehk 100-150 ml korraga.  Sellisest väikesest sõõmust täiesti piisab, kuigi hapukas mahl võib tunduda maitselt lahja.

 

 

  • Hommikuti 20 minutit enne sööki

Sõõm fermenteeritud mahla on hea hommikune vitamiiniallikas. Kindlasti ei tohiks päeva esimeseks joogiks olla kohv ega ka tahke söök. Kohe pärast ärkamist on kasulik juua vett ning Ferla mahl on hea seedimise käimalükkaja hommikusöögi eelselt. Mahlas olevad kasulikud bakterid läbivad kiirelt happelise mao ning jõuavad peensoolde, kus piimhappebakterid meie kehas meie toitu aitavadki seedida. Värskendav sõõm valmistab seedeelundkonna söögikorraks ette. Kellele hapu jook tühjale kõhule ei sobi, siis võib köögiviljamahla tarbida ka koos toiduga.

 

  • Trennijärgselt

Tugeva füüsilise pingutuse korral väheneb seedeelundkonna verevarustus, sest verd suunatakse  liikumises tööd tegevatesse lihastesse. See nõrgestab seedimist. Pärast trenni ei tasukski kohe sööma hakata vaid enne probiootikumi või fermenteeritud mahlaga seedimine taastada ning alles seejärel umbes poole tunni möödudes süüa.

 

 

  • Pärast sauna

Sauna kohta veel teaduslik tõestus puudub, aga see lihtsalt maitseb siis nii hästi. Mõjub kosutavalt ja taastab kiiresti energiataseme. Info on saadud läbi isikliku kogemuse.

 

  • Antibiootikumi kuuri puhul

Antibiootikumid hävitavad haigusttekitavad bakterid kehas, kuid kahjuks mõjuvad sama tõhusalt ka meie seedimises olevatele kasulikele bakteritele. Pärast antibiootikumi kuuri on seedimine oluliselt nõrgenenud ja taastub alles 6 kuuga. Seetõttu on ülimalt oluline kuuri lõppedes kohe probiootikumidega ehk seedimist soodustavate bakteritega oma seedimine taskaalustada. Ferla mahlas on rohkelt kasulikke baktereid: 10 astmes 8 kuni 10 astmes 10 / 1 ml joogis.

 

  • Reisides

Reisimisel on seedimisele mitu mõju. Puututakse kokku uutmoodi toitude ja joogiveega ning sellest tulenevalt satub meie seedesüsteemi ka rohkelt võõraid baktereid. Kui seedimise mikrobioota on korras ja nn hõivatud kasulike bakterite poolt, siis võõrliigid ei saa soolestikku kinnituda ja inimese seedimises ei pruugi häireid esineda ka eksootilist toortoitu süües.

Seedimist tasub toetama hakata juba enne reisi, süües rohkem fermenteeritud toite või tarbides probiootikumi toidulisandeid.

Lisaks, lennureiside ajal pikalt istumine aeglustab seedimist oluliselt. Ferla köögiviljamahl kiirendab ainevahetust ja aitab kõhukinnisust ennetada.

 

  • Stressi korral ja kiirel eluperioodil

Stress lihtsalt mõjub immuunsüsteemile ja seedimisele ebasoodsalt. Ferla mahl aitab seda tasakaalustada.

 

Väge täis köögiviljajoogi saad soetada endale RoheValiku lehelt siit:

 

 

 

Kommentaarid